Tööjõupuudus süveneb, aga tuhanded noored on süsteemist kadunud

Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

8.–10. aprillini toimuv virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.

Noored soovivad teenida keskmiselt 1823-eurost netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootused on aastaga langenud 4%.

Algatus „Tööle kaasa!” avab tuhandetele noortele uksed vanemate töömaailma, aidates neil paremini mõista erinevaid ameteid ja teha teadlikumaid karjäärivalikuid. Personalijuhid ja tööandjad saavad siin mängida võtmerolli tuleviku talentide kujundamisel.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”